Eesnääre on ainult meestel. See on Kreeka pähkli suuruse ja kujuga, paikneb põiest allpool ja pärasoolest eespool. Eesnääre ümbritseb kusiti valendikku, mille kaudu liigub uriin põiest peenisesse. Selle peamine ülesanne on valmistada vedelikku, mis moodustab sperma põhimassi.

Kolm kõige sagedamini esinevat eesnäärmehaigust on eesnäärme suurenemine, eesnäärmepõletik ja eesnäärmevähk.

Mis on eesnäärmevähk?

Organism hoiab rakkude kasvamist meie kehas hoolikalt kontrolli all. Vanad rakud hävivad ja tekivad uued, neid asendavad rakud. Kasvajad moodustuvad siis, kui rakud hakkavad kontrollimatult paljunema. Kui see juhtub eesnäärmes, on tegemist vähiga.

Igal aastal diagnoositakse maailmas eesnäärmevähk rohkem kui 680 000 mehel. See on läänemaailmas kopsuvähi järel kõige sagedam meeste vähisurmade põhjus. Eesnäärmevähi tuvastamise määr varieerub maailmas suuresti. Lõuna- ja Ida-Aasias on juhte palju vähem kui Euroopas ning Ameerika Ühendriikides. Aafrika päritolu meestel on palju suurem haiguse tekkerisk, kuigi selle põhjust veel ei teata. Eesnäärmevähk areneb sageli aeglaselt ja esineb peamiselt vanematel meestel.

Sümptomid

Eesnäärmevähk ei põhjusta tavaliselt kehalisi sümptomeid, kuid osal meestest võib haiguse levimisel tekkida luuvalu. Urineerimisega seotud sümptomid, nt urineerimissageduse suurenemine või nõrk kusejuga, on sageli tingitud teisest haigusest − eesnäärme healoomulisest suurenemisest (BPH). Patsientidel, kellel suurenenud eesnääre põhjustab kaebusi, on eesnäärmevähi leidmise võimalus isegi väiksem.