Kui teil on terviseprobleeme, pöörduge kõigepealt perearsti poole. Piinlikkustunne ja närvilisus on täiesti normaalsed tunded, kuid see ei peaks teid takistama arsti poole pöördumast.

Perearst kontrollib uriini ja verd

Teie perearst tellib ilmselt uriinianalüüsi, et kontrollida, kas urineerimisega seotud sümptomite põhjuseks võib olla infektsioon. See võib aidata välistada ka diabeeti. Lisaks on vaja teha vereanalüüs, et veenduda neerude korralikus toimimises.

Rektaalne eesnäärmeuuring

Perearst või uroloog teeb rektaalse eesnäärmeuuringu (DRE), et kontrollida, kas teie eesnääre on suurenenud või kas esineb kõvu ja ebaühtlasi piirkondi. Arst on uuringu tegemisel ettevaatlik ja kasutab libestiga niisutatud kummikinnast. See protseduur on pigem ebamugav kui valulik ja kestab lühikest aega.

Mida tehakse uroloogi vastuvõtul?

Rektaalne eesnäärmeuuring on eesnäärmevähi leidmisel vähem tõhus kui PSA määramine verest. Aeg-ajalt võib selle abil siiski avastada vähki meestel, kelle veres on normaalne PSA sisaldus.

Osa perearste laseb määrata prostataspetsiifilise antigeeni (PSA) verest enne patsiendi suunamist eriarsti (uroloogi) juurde, teised aga lasevad seda teha uroloogil. PSA on eesnäärme toodetav valk, mida eritavad nii normaalsed kui ka kasvajarakud. PSA sisaldus kipub suurenema, kui esineb mingi eesnäärmehaigus.

Uriinivoolu mõõtmine

Teil võidakse mõõta uriinivoolu. Protseduuri käigus mõõdab masin urineerimise ajal uriinijoa kiirust. Selle jaoks peab teie põis olema täis. Kuna eesnääre paikneb kusiti vahetus läheduses, võib eesnäärme suurenemise korral uriinivool olla aeg-ajalt nõrgem.

PSA väärtuse tõlgendamine

PSA on kasulik võimaliku probleemi tuvastamisel, kuid iseseisvalt ei ole see piisavalt täpne (meditsiiniliselt „spetsiifiline”), et määrata kasvaja olemasolu. Enne analüüsi tegemist peate oma otsuse hoolikalt läbi mõtlema ning saama aru analüüsi võimalikust kasust ja kahjust (veel).

Kui sõeluuringul leitakse PSA uuringu või DRE abil eesnäärmevähk, on see ilmselt varases, seega kergemini ravitavas staadiumis.

Ebanormaalne PSA sisaldus, mis nõuab lisauuringuid, on tavaliselt ≥ 3…4 ng/ml. Samas tuvastatakse osa kasvajaid juba siis, kui PSA sisaldus on veel < 4 ng/ml, ka nendel meestel, kellel on vähe sümptomeid või puuduvad need sootuks.

Arstid peavad otsustama, kas PSA sõeluuringu käigus tuvastatud varases staadiumis vähk on eluohtlik või võib seda ohutult jälgida, ilma et patsient peaks minema invasiivsematele diagnostilistele uuringutele. Siinkohal saab uroloog riski väljaarvutamiseks kasutada meditsiinilise riski kalkulaatorit 5.

Transrektaalne ultraheliuuring (TRUS)

Ultraheliuuringuga, mille käigus tekitatakse helilainete abil ekraanile pilt eesnäärmest, kontrollitakse eesnäärme suurust (mahtu). Kui teie eesnääre on eakohasest suurem, võib olla tegemist mittekasvajalise seisundiga, mida kutsutakse eesnäärme healoomuliseks suurenemiseks (BPH). Peale selle võidakse ultraheliuuringut teha ka pärast uriinivoolu mõõtmist, et kontrollida, kas teie põis tühjeneb täielikult. Saadud teavet saab arst kasutada meditsiinilise riski kalkulaatoris 3.

Pärast eelnimetatud uuringuid peab uroloog otsustama, kas vajate biopsiat, mille käigus võetakse teie eesnäärmest koeproov mikroskoobi all uurimiseks.

Eesnäärme biopsia ja riski hindamine

Kuus riskikalkulaatorit, mida teie arst kasutab, aitavad teie riski täpsemalt kindlaks määrata. Kui risk on suur, on biopsiaga nõustumine mõistlik otsus. Kui aga riskikalkulaatorid viitavad, et teie risk agressiivse vähivormi tekkeks on väike, võib biopsia edasilükkamine või sellest loobumine olla ohutu. Selle asemel saab jälgida regulaarselt teie PSA väärtusi.

Euroopa eesnäärmevähi randomiseeritud sõeluuringu (ERSPC) tulemused viitavad juba praegu, et PSA kasutamine eesnäärmevähi sõeluuringuks võib kuni 30% vähendada 55…70-aastaste meeste riski sellesse haigusesse surra. ERSPC uuringu täiendavad analüüsiandmed näitavad, et enamik kasvajaid, mis esineb PSA väiksema väärtusega meestel, ei ole agressiivse kasvaja tunnustega.

Biopsia

Biopsia tehakse pärasoolde sisestatud ultraheliotsaku abil. Transrektaalne ultraheli aitab arstil tuvastada eesnäärme õige piirkonna. Protseduur võib olla teie jaoks ebamugav ja isegi valulik. Ebamugavustunde vähendamiseks võite paluda, et arst kasutaks paikset anesteetikumi.

Tavaliselt võetakse kaheksa või enam proovi (olenevalt eesnäärme suurusest). Pärast protseduuri võib uriinis ja võib-olla isegi spermas olla vähesel määral verd. Osal inimestest tekib kerge palavik. Väga harvadel juhtudel on palaviku või verejooksu tõttu vajalik patsiendi hospitaliseerimine. Seda esineb 5…6 mehel 1000‑st.